Tumala mõis

Tumala mõis on ilmselt asutatud 16. sajandi esimesel poolel või 16. sajandi keskel läänimaa keskusena.
Tumala mõis oli Schulmanni perekonna valdusteks kuni 1613. aastani, kui mõis Taani kuninga poolt Heinrich Schulmannilt konfiskeeriti seoses tolle rootslasi toetava tegevusega.
1645. aastal, kui Saaremaa läks Brömsebro rahulepingu järgi Rootsile, restitueeris kuninganna Kristiina Heinrich Schulmanni pojale Ottole taanlaste konfiskeeritud mõisad, sealhulgas Tumala.
1671. aastal omandas Tumala mõisa maanõunik Mattias von Stackelberg (1631–1691). 1722. aastal tagastati Karl Adam von Stackelbergile Põhjasõjas Rootsi poolel võitlemise tõttu Stackelbergidelt vahepeal konfiskeeritud mõis.
13.–14. mail 1801 külastas koos saatjaskonnaga Saaremaad Venemaa keiser (1801–1825) Aleksander I, kes oma visiidil lõunatas Tumala mõisas.
1869. aastast korraldas Tumala mõis koos Muhu-Suuremõisa mõisaga Suure väina laevaliiklust.

Mõisa viimane omanik oli Otto Reinhold Matthias von Stackelberg. 1919. aasta mõisate riigistamise järel kolis mõisahoonesse kool.

Praegu kuulub mõis Veljo Maripuule.