Tõnija tarandkalme

Tõnija Tuulingumäe tarandkalmetel tegi Marika Mägi väljakaevamisi aastail 1995–2000. Väljakaevamiste käigus rekonstrueeriti kaks tarandkalmet, kumbki pärit erinevast ajastust. Üks neist on eelrooma rauaajast (500 eKr–50 pKr) väikeste tarandikega kalme (maetud umbes 30 inimest), teine aga rahvaste rännuaegne (maetud vähemalt 13 inimest), aastaist 450–600 meie aja järgi.

Tuulingumägi paikneb kunagise soo ja põllumaade piiril, omaaegsest mererannikust vaid kilomeetri kaugusel. Ümbruskonnast on teada rohkesti eri aegadest pärinevaid kalmeid, hiis, sadamakoht ja kindlustatud muinasmõisa ase. Viimane asus Maadevahe jõe vasakul kaldal hilisema Rõõsa mõisa läheduses ja oli kasutusel üheaegselt Tuulingumäe hilisema kalmega. Võib arvata, et seal elasidki kalmesse maetud inimesed.

EELROOMA RAUAAEGNE (500 EKR-50 PKR) VÄIKESTE TARANDIKEGA KALME

Varasem kalme, millest oli puutumatuna säilinud vaid väike nurk, ulatus poolenisti hilisema kalme alla. See koosnes nelinurksetest korrapäratult üksteise külge ehitatud tarandikest. Kalmes võis eristada mitu matusekihti, mis olid üksteisest eraldatud paeplaatidest sillutistega. Tarandike madalad müürid olid laotud paeplaatidest ning nende asukoht nihkus mõnevõrra iga järgneva matusekihiga.

Kõige rohkem leiti kalmekivide vahelt kilde savinõupottidest, millest osa oli sisaldanud jooki või toitu. Viimasest oli tihti säilinud loomaluude tükke. Panustest olid kõige tüüpilisemad ehted, kuid leidus ka vööosi ja ripatseid. Ehetest leiti enim rauast karjasekeppnõelu.

RAHVASTERÄNNUAEGNE (450-500 PKR) TARAND KALME

Uus kalme rajati otse varasema kõrvale ja osalt peale. See koosnes algul kahest omavahel ühendatud tarandikust (III ja IV), millest ühte pääses vaid läbi teise. Ehitamisel kasutati ära algselt varasema kalme ehituskonstruktsiooni juurde kuulunud paeplaatidest müür. Võib oletada, et rajatis polnud üksnes tarandik, vaid suurtest raudkividest ja paeplaatidest alusmüürile püstitatud puitehitis.

Maapind tarandite sees oli kaetud umbes peasuuruste raudkividega, mille vahelt leiti üldjuhul põletamata inimluud ja matusepanused. Raudkive oli katnud paeplaatidest sillutis, omaaegne põrand. Matuseid ja hauapanuseid leiti III tarandist, IV tarandist saadi aga vaid loomaluid ja savinõude kilde. Ilmselt oli see tarand mõeldud peamiselt ohverdusteks või muudeks rituaalseteks toiminguteks.

Veidi hiljem ehitati tarandi III külge ning eelrooma rauaaegse kalme peale tarand II, milles leidus rohkesti matuseid ja hauapanuseid. Alles seejärel püstitati tarand I, kuhu aga kunagi ei maetud ning millest leiti vaid üksikuid loomaluid. Küllap kasutati sedagi tarandit muudeks rituaalideks.

Rahvasterännuaegsest tarandkalmest saadi rohkesti leide. Need sarnanesid Kuramaa kivikalmetest leituile, viidates tihedatele sidemetele Saaremaa ja Kuramaa vahel juba sel perioodil. Tuulingumäelt saadud hauapanustest tuleks mainida rohkeid klaashelmeid, ripatseid ja vööosi, samuti üleni rauast valmistatud rinnakeed, Loomaluude seast leiti kassi luid. See Põhjamaades tol ajal alles eksootiline ja vähelevinud koduloom oli sattunud kalmesse ilmselt hauapanusena.

Pikemalt loe: Saaremaa Muuseumi "Kaheaastaraamat 1997 - 1998"