Tõlluste mõis

Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa keeles Töllist, varem ka Adries või Arries) on rajatud 16. sajandil, mil ümbruskonna maad läänistati Tölsenitele. Sealt tuleneb ka mõisa nimi. Hiljem kuulus mõis nii von Taubedele, von Buddedele kui ka von Ungernidele. Peale Põhjasõda oli mõis von Vietinghoffide valduses, kes püstitasid 1747. aastal mõisa ühekorruselise tagasihoidliku peahoone, mis oli osalt kivist ja osalt puust.
Alates 1788. aastast kuulus mõis von Saß’i aadliperekonnale. 1820. aastal ehitati varasem peahoone palju suuremaks, millega talle anti ka tänini säilinud saaremaalikult tagasihoidlik klassitsistlik väliskuju. 1904. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Sengbuschide omanduses. Tõlluste rüütlimõis riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti Vabariik. Viimase elanikuna elas mõisas parun Reinhold von Buxhövden.

1920. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones 1970. aastateni. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel Pihtla kolhoosi puhkebaas.

Lisaks peahoonele on mõisas säilinud mitmeid väärtuslikke kõrvalhooneid. Omapärane ja ainulaadne on kahekorruseline viie kaaravaga ait, mis on restaureeritud 1980tel aastatel. Väga huvitav on ka paksude müüridega arhailine suvitusmaja, mis meenutab keskaegset vasallilinnust. Siiski arvatakse, et tegemist ei ole keskaja ehituspärandiga, vaid 18. sajandi keskpaigas püstitatuga.

Tõlliste mõisa nime on seostatud Saaremaa muistendivägilase Suure Tõlluga. Kuna Saaremaal jäid mitmed Eesti ülikud 13. sajandil endiselt ühiskonna juhtivpositsioonidele, siis ei ole ka välistatud, et Tölsenid pärinesidki Eesti ülikute suguvõsast ning sama suguvõsa on andnud ainet ka Suure Tõllu muistenditele.

Alates 2014. a. on mõisa omanikuks Natura Siberica Mahefarm