Ridala kindlustatud asula

Ridala kindlustatud asula avastati 1960. ja järgmisel 1961. aastal tehti seal ka esimesed kaevamised. Ridala linnusasula pindala on ligi 4500 ruutmeetrit. Asulat kaitses puu ja kivitara. Otsustades kaitsetara eest leitud luust nooleotste järgi, on asula hävinenud välise kallaletungi ja tulekahju tagajärjel 8.-7. sajandil e. m. a. Rohkem pole seda asulat kasutusele võetud.

Asulakohaks on valitud omal ajal väike neemik, mis kerkis merest välja umbes 1,5 m kõrguse laiuna ja oli ühendatud kitsa ja madala maakaelaga põhja pool paikneva Kalmumäega. Linnusease jääb lõuna pool voolavas Kuke ojast 4o-5o m kaugusele. Viimane on relikt kunagisest laiemast väinast, mis ühendas Saaremaa idaosas Koigi järve ümbruses paiknenud siselahte avamerega.

Ridala linnus-asula paikneb samal põhja-lõuna-suunalisel moreenseljakul, millel paikneb 5 km lõuna pool Asva linnus-asulagi. Ridala juures on soe moreenseljak aga läbi lõigatud Kuke oja oruga.

Linnus-asula serv paikneb praegu 7 m üle merepinna, asula keskosa aga ligi 8,5 m.

Väliselt ei meenuta Ridala linnus-asula millegagi tavapäraseid linnamägesid. See on kõige tavalisem laugete servadega kühm keset põldu. Nagu kaevamistel selgus, pole linnus-asula kindlustamiseks rajatud mullast ja kividest kunstlikku valli. 0n üksnes piiratud väike neemik puutaraga ning selle taha rajatud majapidamis- ja eluhooned. Kohati on hakatud puutara ette ka kivitara laduma. Kaitsetara taga paiknenud hooned olid ristkülikukujulised, mõnikord paeplaatidega sillutatud põrandatega.

Hoonetes esines lahtiseid maasse süvendatud koldeasemeid, paekividest laotud ahje. Kultuurkihi paksus asulas on 3o-4o sm, suurenedes üldiselt mäe servade suunas. Kuna mägi on olnud linnus-asula avastamiseni künni all, siis on kultuurkihi ülemine osa 18-20 sm paksuselt läbi segatud. Asula idaserva on sõja ajal kaevatud mingi kelder või panipaik, mille auk on praegu lahti.