Paadla mõis

Keskaega tagasi ulatuvat Paadla mõisat (saksa keeles Padel) on esmamainitud 16. sajandi keskel. Läbi pikkade sajandite kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Buxhoevdenite aadlisuguvõsale. Mõisa kivist peahoone on ehitatud mitmes järgus. Hoone vanem, ühekorruseline osa pärineb kas 18. sajandi lõpust või 19. sajandi algusest. 1860-80tel aastatel ehitati hoone põhjalikult ümber. Ümberehitustega tehti varasemast vasakust fassaadist uus peafassaad, millele lisati pilkupüüdev kahekorruseline keskosa (praegusest suures osas kokku varisenud). Seda ilmestasid meisterlikult tahutud dolomiidist tuudorstiilis kaunistused. Hoone peasissepääs jäi seejuures vanasse paika, sh ka sihiteena kujundatud mõisa sissesõidutee jäi suunatuks suhteliselt tagasihoidlikule sissepääsule, mitte aga kaunikujulisele kahekorruselisele keskosale.

Mõisas on tehtud pidevalt ümberehitusi. 1927. aastal ehitati mõis ümber algkooliks. Hulk aastaid tegutses mõisas 6-klassiline kool, siis 7-klassiline kool ja lõpuks algkool kuni kooli sulgemiseni 1960. aastatel.

Mõisa on kasutatud kolhoosi kontorina, rahvamajana, raamatukoguna, kinosaalina. Mitu suve elasid majas õpilasmalevlased. II maailmasõja ajal elasid mõisas nõukogude sõjaväelendurid, kes 1941. aasta käisid Berliini pommitamas.

Ajalooline Kuressaare-Kihelkonna maantee, mis käis mõisakeskusest läbi,

on kaasajal õgvendatud mõnisada meetrit lõuna poole ning ei läbi enam

mõisasüdant.

Pikka aega tühjalt seisnud peahoone muutus aja jooksul varemeteks. Kõige hullemas seisus oli just hoonekahekorruseline keskosa, mis oli juba paar aastakümmet tagasi kaotanud läbimädanenuna oma katused ning seejärel ka laed. 25. jaanuaril 2008 varises kokku ka suur osa kahekorruselise risaliidi kaunist fassaadimüürist.

Tänaseks on mõis saanud uue omaniku ning mõisa peahoone on õnneks taastatud.