Loona mõis

Keskajast pärinev Loona mõis (saksa keeles Kadvel) kuulus 16. sajandil perekond Lodedele, kes ehitasid ta välja kivist kindluselamuna (vasallilinnusena). Mõisat on esmamainitud 1506. aastal. Vasallilinnus hävis 16.-17. sajandi vahetusel. Linnusest säilinud müüridele püstitati lihtne võimsa mantelkorstnaga ühekorruseline elamu, millest on säilinud mõned ruumid mõisa peahoone tagafassaadi pool. Oma praeguseni säilinud saaremaalikult tagasihoidliku klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel.
Von Lodede aadliperekonna valduses oli mõis kuni 1791. aastani, sealt tuleneb ka eestikeelne nimi. Hiljem oli mõis nii von Stackelbergide, von Bergide, von Osten-Sackenite kui ka von Ekesparrede omanduses. 1820 test aastatest kuni võõrandamiseni kuulus mõis von Hoyningen-Huenede aadliperekonnale. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Olga von Hoyningen-Huene.

1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi Rahvuspargi keskus. Suures ja korrastatud pargis on säilinud ka mõned kõrvalhooned. Lisaks pakub mõis ka turismiteenuseid.