Kangruselja mõis

Kangruselja mõis (saksa keeles Kangern) on rüütlimõis Kangrusselja külas.

Saaremaal Püha aladel eksisteerinud mõisa on esmakordselt mainitud juba 15. sajandil kui see oli Hans Blise valduses. 1479. aastal läänistas piiskop Peter Wetberg mõisa koos muude maade ja ühe veskikohaga Jürgen Wedberg’ile. 1551.aastal kinnistas piiskop Johannes Münchhausen selle läänistuse Johannes Wedberg’ile, kes mõned aastad hiljem kaugemal asuvate maade vahetusega omandas veel kolm talu Kangruselja külast. 1560. aastal kinnistas hertsog Magnus kõik need maad talle, lisades veel maid Sõrvest.

Mõisas on tegutsenud šveitslase Emil Springi eestvedamisel juustuvabrik. Tema juustu kvaliteedist annab tunnistustBaltimaade põllumajandusnäitusel 1899. aastal Riias autasuks saadud pronksmedal.

Peahoone on ühekorruseline keskmise suurusega puithoone, esiküljel mansardkorrusega. Väljaehitus ja klaasitud rõdu peaukse ees. Eterniitkattega viilkatus, suured kahe poolega 6 ruuduga aknad. Hoonet on tunduvalt muudetud, mistõttu tänapäevase ilme järgi ei saa seda täpselt dateerida, võib hinnata 19. sajandi teise poole keskelt või lõpust pärinevaks hooneks.
Tall on ainus säilinud majandushoone. Paekivist müürid, kõrge eterniitkattega viilkatus.
Peahoone oli kasutusel Kangruselja metskonna administratiivhoonena ja elamuna. Praegu on mõis eravalduses.