Kaali mõis

Kaali mõis (saksa k Sall) tekkis 16. sajandi keskpaigas Kaali meteoriidikraatri kaguküljele. Et kõrgete vallide vahel paiknev sajameetrise läbimõõduga sügav järv on tekkinud taevast langenud meteoriidi löögist, selgus alles 1937. aastal uuringute käigus. Kaalist sai siis Euroopa esimene tõestatud meteoriidikraater.

Alates 16. sajandist kuni 1729. aastani kuulus Kaali mõis von Gahlenitele. Koha eestikeelne nimi Kaali on vaieldamatult tollaste omanikega seotud, ainult et seni ei ole lõplikult selge, kumb on kummale nime andnud. Hiljem vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni ta 1856. aastal siirdus von Moellerite omandusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Konrad von Moeller.

Mõisa peahoone ehitati ühekorruselise lihtsa kiviehitisena 18.-19. sajandi vahetuse lähikonnas. 1860tel aastatel ehitati hoone ümber esinduslikus neogooti stiilis, mil lisati kahekorruseline keskosa ning hulk pealeehitusi.

Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool. 1936. aastal ehitati hoone tundmatuseni ümber funktsionalistlikuks karpmajaks kooli vajadusi silmas pidades. Praktiliselt ehitati vanale vundamendile uus hoone.